Muusikapäeval esinevad muusikud

Tšellist Silvia Ilves on mitmekülgne muusik, kes on esitanud nii klassikalist, varajast kui ka popmuusika repertuaari. Ta on mänginud ansamblis Urban Symphony, keelpillitrios La Phoenix ja koos oma õdedega ansamblis The Ilves Sisters. Ilves on ka hinnatud orkestrant ning mängib ERSOs. Laiema avalikkuse teadvusse jõudis ta 2016. aastal telesarjas Klassiatähed, kus võitis järjekindlalt publikuhääletused ja saavutas viimaks teise koha.

Tšellist Marcel Johannes Kits sai laiemalt tuntuks, kui võitis esikoha telekonkursil Klassikatähed. HIljem on teda tunnustatud teistegi preemiatega, näiteks Eesti keelpillimängijate konkursil ning Johannes Brahmsi nimelisel konkursil Austrias. 2018. aasta septembris pälvis ta esikoha mainekal rahvusvahelisel George Enescu nimelisel konkursil. Kits on soleerinud näiteks ERSO, Südwestdeutsches Kammerochester Pforzheimi, Jena filharmoonia ja Iisraeli sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud ka kontserte näiteks pianist Sten Heinojaga ning osalenud Arvo Pärdi lastelaulude salvestamisel.

Eesti tšellist Peeter Paemurru on armastatud solist, ansamblipartner ja muusikapedagoog. Ta on olnud rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ja orkestrant. Kontserdid on viinud Paemurrut maailma eri otstesse ning tema repertuaari mahub eesti muusika maailma klassikani. Paemurru käe all on sirgunud mitu põlvkonda suurepäraseid tšelliste, näiteks Aare Tammesalu, Henry-David Varema ja Andreas Lend. Ta on õppinud ka Tartu Ülikoolis saksa filoloogiat.

Pianist Piia Paemurru on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja mujal. Tema lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Eilene Hannan, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm ja Pille Lill. Paemurrut on mitmetel lauljate võistlustel tunnustatud parima klaverisaatja eripreemiaga. Hetkel töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Kirg vaskpillimängu ja –muusika vastu tõi 2014 aasta septembris Eesti kauneimas linnas kokku 7 pillimeest, et hakata koos pillimängu
huuleharjutusi tegema, nii sündis Tartu Vaskpilliansambel. Ansamblisse kuuluvad Tanel Aavakivi ja Priit Rusalepp – trompetid, Kristiina Luik ja Hannes Metssalu – metsasarved, Artur Kiik ja Gunnar Pettaig – tromboonid, Urmas Himma – tuuba. Tartu Vaskpilliansambli repertuaaris on vaskpillimuusika pärlid renessansitantsudest ja säravast barokist kuni tänapäeval populaarsete muusikapalade seadeteni. Tartu Vaskpilliansambli kõla teeb kauniks pühadeaja ja paneb saalides tantsupaarid keerlema.

Vaskpillikvintett Tuulisbrass on Eesti puhkpillimaastikul silma paistvate noorte muusikute poolt asutatud septembris 2016. Iganädalaste intensiivsete proovide käigus ja mitmete säravate juhendajate käe all on ansambli repertuaari nimekiri kujunenud pikaks ja mitmekülgseks - kavas on klassikalist ja pidulikku muusikat, pop- ja jazzmuusikat, marsse ja rahvalikke laule. Senise kolme hooaja jooksul on esinetud peaaegu viiekümnel erineval üritusel ja kontserdil Eestimaa eri paigus, Ahvenamaal ning Põhja-Soomes. On mängitud nii kirikutes, kontsertsaalides, vabaõhulavadel kui ka peopaikades ja pubides.
Kvinteti liikmetest osad on juba professionaalsete orkestrite liikmed, osad selle poole teel. Mängijad õpivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias või keskastme muusikakoolides.

Henri Zibo (1996) alustas kooliteed 2003. aastal Haapsalu Gümnaasiumis ning paralleelselt ka Cyrillus Kreegi nimelises Haapsalu Muusikakoolis, mille lõpetas kiitusega. Õpingud jätkusid 2012-2015 Tallinna Muusikakeskkoolis Aivi Tilga käe all ning alates 2015. aasta sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika bakalaureuseõppes Tiina Välja akordioniklassis. 2018. aastast õpib H. Zibo muusika interpretatsiooni õppekaval magistriõppes.
Zibo on pälvinud Loode-Eesti regiooni akordionistide konkursil III koha (2008, 2010) ja I koha (2012); VII (2013) ja VIII (2014) vabariiklikul noorte akordionistide konkursil I koha;telekonkursil „Klassikatähed 2014“ II koha; Daugavpilsis toimunud rahvusvaheliselakordionistide konkursil „Naujene 2016“ II koha; 2017. aastal aset leidnud Vilniuserahvusvahelisel akordionistide konkursil kõige vanemate mängijate seas 7. koha ningrahvusvahelisel akoridonistide konkursil „Coupe Mondiale 2018“ kammeransamblite kategoorias koos akordionist Mikk Langeprooniga 5. koha.
Zibo on soleerinud korduvalt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Eesti Kaitseväeorkestri ning Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri ees. On andnud kontserte üle Eesti pea kõikides suuremates ja väiksemates saalides. Lisaks soleerinud ka Venemaal, Soomes, Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Belgias. H. Zibo on teinud koostööd paljude erinevate Eesti ja välismaa muusikutega, kellest tuntumad Mart Sander, Marko Matvere, Maria Listra, Mihkel Poll, Kristjan Kannukene ning maestro Arvo Pärt.

Mikk Langeproon alustas akordioniõpinguid Tallinna Muusikakoolis (õp. I. Jõeleht ja K. Laas) ning jätkas G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klassikalise akordioni erialal (õp. T. Välja), mille lõpetas kiituse ning hõbemärgiga. Paralleelselt lõpetas ta ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kuldmedaliga. Bakalaureusekraadi omandas Mikk Helsingis Sibeliuse akadeemias (prof. Matti Rantanen). Aastal 2017–2018 osales Mikk üliõpilasvahetus programmis Austrias Grazi Muusikaülikoolis (prof. Janne Rättyä). Mikk Langeproon on korduvalt saanud auhinnatud kohti vabariiklikel akordioni konkurssidel, sh võitis ta 2014. aastal Eesti Noorte Akordionistide konkursil vanema vanusegrupi. Mikk on esindanud Eestit edukalt rahvusvahelisel tasandil, muuhulgas saavutas ta 2013. aastal mainekal Rahvusvahelisel Vilniuse akordionikonkursil II koha. Kõigele lisaks on ta valitud Tallinna Muusikakooli parimaks instrumentalistiks 2011. aastal ning kolmel aastal järjest (2012–2014) G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioniosakonna silmapaistvaimaks õpilaseks. 2013. aastal võitis ta Maxima Tulevikutalendi tiitli ja 2016. aastal pälvis Mikk Viimsi valla „Aasta muusik 2016“ tiitli. Märkimist väärib ka 2014. aastal konkursi Round Table eripreemia ning edukas esinemine telekonkursil „Klassikatähed 2016“. Aastal 2017 osales Mikk konkursil „Noor Helilooja“, kus tema teos akordionile ja fagotile pääses finaali. Langeproon on lisaks lisaks Eesti raadiole, kontserdisaalidele ja televisioonile esinenud ka Soomes, Norras, Leedus, Lätis, Venemaal, Saksamaal ning Austrias. Lisaks solistitegevusele on ta tegev kammermuusikuna ning soleerinud orkestrite ees ja osalenud mitmete akordionikonkursside žüriis ning erinevatel meistrikursustel.

Akordionist, pedagoog ja helilooja Tiit Kalluste alustas jazzmuuska mängimist 1980ndatel aastatel, olles toona pioneeriks oma instrumendil improvisatsioonilise muusika mängimisel.
Ta on mitme omanimelise ansambli eestvedaja. Laialdast rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud tema osalusega projektid NordicSounds ja Jazz'n'Tango, kus ta on tegev helilooja, muusiku ja produtsendina. Ta on andnud kontserte ja esinenud muusikafestivalidel mitmekümnes välisriigis Euroopas, Skandinaavias, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning teinud koostööd paljude Eesti muusikute ja rohkem kui poolesaja välisartistiga.
Tiit Kalluste on mitmete heliplaatide produtsent, helilooja ja muusikakirjastaja. Käesoleva aasta oktoobris esitleb ta Sügisjazzil Kumus ja mitmel pool mujal Eestis oma värskeimat heliplaati “Midnight Sun”. Äsja on trükist ilmunud Tiit Kalluste “Akordionikogumik”.
Tiit Kalluste on akordioni ja improvisatsiooni õppejõud G.Otsa nim.Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on olnud kauaaegne Eesti Akordioniliidu president ning alates 2014. aastast selle auliige.

Kulno Malva on akordionist, pärimusmuusik ja helilooja. Lisaks oma põhipillile akordionile mängib ta torupilli ja karmoškat, aga ka selliseid huvitavaid loodusest loodud instrumente nagu okariina, roopill, dudencivka jm. Kulno on mänginud mitmetes tuntud bändides nagu Svjata Vatra, Lepaseree ja Nikns Suns.
Käesoleval ajal esineb ta põhiliselt mehist rififolki tegevas RIFFARRICAs ja astub tihti üles ka sooloartistina.
Kulno ütleb enda kohta: „Ma otsin oma sound’i (helikeelt) ja nägu, ei taha käia juba käidud teed, vaid tallata ise sisse üks rada oma muusikapõllul, olgu aineseks siis päritud laul või endakirjutatud muusika.”

Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laulustuudiost. Koori repertuaari kuulub eri ajastute vaimulik ja ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja džässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Tütarlastekoor on teinud koostööd oluliste eesti heliloojatega, näiteks Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Urmas Sisaski ja Tõnu Kõrvitsaga, aga ka näiteks maailmakuulsa dirigendi Eric Whitacre’iga. Tütarlastekoor on andnud kontserte kõikjal Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas. Täna laulab kooris veerand sada neidu, keda juhatab Aarne Saluveer.

Aarne Saluveer on üks Eesti aktiivsemaid laste- ja noortemuusika arendajaid, muusikaõpetajaid, dirigente ja koolitajaid. Ta juhatab ETV tütarlastekoori, Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli segakoori, Tallinna Ülikooli kammerkoori ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kammerkoori. Alates 2006. kuni 2016. aastani oli ta Tallinna Georg Otsa nim. Muusikakooli direktor.
Aastatel 1990–2004 Saluveeri muusikalisel juhtimisel ETV juures tegutsenud laste laulustuudiost on välja arenenud 3 kõrgetasemelist koori: ETV tütarlastekoor, lastekoor ja mudilaskoor. Kooride muusikaline tegevus on stiililiselt avar, sisaldades muuhulgas suurvormide ja mitmete muusikalide (Kuningas ja mina, Helisev muusika) ettekandeid. Saluveeri juhatatud koorid on võitnud auhindu Eesti ja rahvusvahelistel tippkonkurssidel (Tolosa, Gorizia, Arezzo, Arnhem, Let The Peoples Sing jne.).
Alates 1993. aastast on ta juhatanud laste- ja mudilaskoore Eesti laulupidudel ning oli X noorte laulupeo ILMAPUU kunstiline juht (2007). Laulupidu tutvustav projekt „World Tree” võitis auhinna Euroopa Muusikanõukogu konkursil „Many Musics in Europe” 2005.
Aarne Saluveer on olnud kuninganna Elizabeth II ja Jaapani keisripaari auks korraldatud kontsertide kunstiline juht ning Eesti Vabariigi 89. aastapäeva muusikaprogrammi kunstiline juht. Ta on osalenud instrumentalisti, vokalisti, helilooja ja arranžeerijana tuntud popansamblites ja projektides, muuhulgas Eurovisiooni lauluvõistlusel ja rahvusvahelistes telesaadetes. Mitmekülgse muusikuna on ta juhendanud Eesti Muusikaakadeemias Orff-muusikaõpetuse kursust.

Arsise noorteansamblite juured on Arsise kellade koolis. 2005. aastal lõpetasid esimesed õpilased Tartu Arsise kellade kooli ning 12-st konkursi läbinud noorest moodustus Tartu Arsise kellade ansambel, mille asutamisel ja käima lükkamisel on olnud suur roll Aivar Mäel. Ansambel on rikastanud Tartu muusikaelu erilise musitseerimisstiiliga, mängides klassikalise muusika töötlusi ja ka põnevat originaalloomingut. On osaletud mitmetes projektides koos ülejäänud Arsise kellade ansamblitega ning tutvustatud kellamängu erinevates Eesti paikades. Välisreisid on viinud Kanadasse, Hispaaniasse, Portugali, Soome jm.
Ansambli dirigent Mari Tooming on hariduselt koorijuht- muusikaõpetaja, kes on ennast täiendanud kirikumuusiku ja orelimängu alal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Ta on Tartu Arsise kelladekoolis käsikellade ja solfedžo õpetaja ning tegutseb koorijuhi ja organistina Tartu Peetri koguduses.

Ahto Abner tegutseb peamiselt jazzmuusikuna tehes koostööd Oleg Pissarenko, MiaMee, Kadri Voorandi, Helin-Mari Arderi, Liisi Koiksoni, Sofia Rubina, Hedvig Hansoni ja paljude teistega. Ta on tegelenud muusika õpetamise ning muusikahariduse edendamisega alates 2002. aastast alustades löökpilli eratundidega, hiljem töötades rütmika, ansambli- ja löökpilliõpetajana Saue Muusikakoolis ning Gustav Adolfi Muusikakoolis. Alates 2015. aasta septembrist tegutsen ta löökpilliõpetaja ning rütmimuusika eriala juhina Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastas 2012 korraldab Ahto suviseid lastemuusikalaagreid Rannapungerjal, Peipsi järve ääres. Ta on läbi viinud mitmeid töötubasid, mis puudutavad rütmigrupi tööd, ansamblitööd ning löökpillipõhist muusikaväljendust.

VHK keelpilliorkester on 24-liikmeline Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosnev orkester, mis loodi 1996. aastal. Orkestris musitseerivad noored vanuses 13–19 ning repertuaar koosneb pea ainult Eesti muusikast alates Cyrillus Kreegist, Heino Ellerist ja Veljo Tormisest kuni Tõnu Kõrvitsa, Margo Kõlari ja Pärt Uusbergini. VHK keelpilliorkestril on hooajas umbkaudu 40 ülesastumist üle Eesti ja vahel ka välismaal.
Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate interpreetidega eri žanridest: klassikalised muusikud Riivo Kallasmaa, Theodor Sink, Johan Randvere, Marten Altrov, Linda-Anette Verte, Raiko Raalik, Peeter Margus, Johannes Sarapuu, Johan-Eerik Kõlar jt; džässmuusikud Kirke Karja, Joel ja Heikko Remmel, Peedu Kass, Hans Kurvits jt; lauljad Mari Kalkun, Liisi Koikson, Mari Jürjens, Jarek Kasar ja Jaan Pehk.
Orkestriga töötavad lisaks tunnustatud interpreedid Egert Leinsaar (ERSO), Tiina Mäe, Rain Vilu (ERSO) ja Villu Vihermäe (ERSO).

Theodor Sink on mitmekülgne interpreet, kes tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Tema tšelloõpetajateks on olnud Laine Leichter, Leho Karin ja Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias Marko Ylönen ning ta on pälvinud arvukalt laureaaditiitleid nii kodu- kui välismaistel konkurssidel.
Ta on mänginud Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri koosseisus ning alates hooajast 2017/18 on ERSO tšellorühma kontsertmeister. Varem oli ta ERSOga koostööd teinud nii rühmamängija kui külaliskontsertmeistrina. Solistina debüteeris ta ERSO ees 2017. aasta kevadel, tuues Eesti muusika päevade sümfooniakontserdil ettekandele Erkki-Sven Tüüri tšellokontserdi, hooaja 2018/19 avakontserdil esitas ta Neeme Järvi dirigeerimisel Haydni II tšellokontserdi. 2017. aastal pälvis Theodor Sink Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina. Theodor Sink on Eesti Interpreetide Liidu liige.

Eesti säravaimaid mandoliinimängijaid Villu Talsi on õppinud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning täiendanud end Göteborgis ning Tallinnas. Villu on Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika osakonna lektor ning üldsusele tuntud kui ansambli Curly String liige. Lisaks on ta osalenud ansamblites Gjangsta, Tuulikki Bartosik Trio, Estonian Folk Orchestra ja palju muud.

Kirill Ogorodnikov on eesti uuema põlvkonna interpreet, kes esitab nii soolo- kui kammermuusikat. Aktiivse kontserttegevuse kõrval töötab ta ka kitarriõpetajana VHK Muusikakoolis, Otsa-koolis. Lõpetanud nii Heiki Mätliku kitarriklassi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka prof Gerhard Reichenbachi kitarriklassi mainekas Kölni Muusikakõrgkoolis ning täiendanud end mitmete hinnatud kitarriprofessorite juures.
Kirill Ogorodnikov on rahvusvaheliste konkursside laureaat (Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss ja Gitarrenfestival Gevelsberg Saksamaal) ning esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui väljaspool (Fiesta de la Guitarra, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival jt).

Vahur Kubja on klassikalise kitarrimuusika esitaja. Kubjale meeldib muusikavormiga töötamisel pühendada oma tähelepanu tunnete väljendamisele. Ta süveneb heliteosesse kui eluliselt olulisse sündmusesse, mis on alati erilise põhjusega tema ellu tulnud. Vahur Kubja on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallina Muusikakooli Tiit Petersoni kitarriklassis ning Nino Rota nimelisse Monopoli konservatoriumi Massimo Felici kitarriklassis, kus omandas 2012. aastal magistrikraadi. Lisaks on jätnud sügava jälje Kubja muusikalisse väärtuspagasisse Oscar Ghiglia suvekursustel Itaalias Sienas (Accademia Musicale Ghigiana).
Vahur Kubja on jaganud kitarrimänguoskusi kitarriõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis (2011–2018), Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (2013–2018), Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (2013–2018), Heino Elleri nimelises Muusikakoolis (2015–2016) ja Saku Muusikakoolis (2011–2018). Paljud tema õpilased on saavutanud auhinnalisi kohti üle-eestilistel ja rahvusvahelistel konkurssidel.
Vahur Kubja pälvis 2016. aastal Eesti Muusikakoolide Liidu pedagoogi tunnustuspreemia panuse eest noorte muusikute õpetamisse.
Alates 2010. aastast on Kubja koos kitarristi ja helilooja Dmitri Timoshenkoga esinenud duona eri eesti linnades. 2016. aastast ühendavad nad erinevaid stiile ja ajastuid The Jack Duona ning joonistavad rikkaliku kõlavärvide maailma igasse kontserdipaika, kuhu satuvad.

Kristo Käo õppis kitarrimängu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heiki Mätliku ning magistrantuuris Mait Martini juhendamisel. Veel on ta end täiendanud Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis Jesper Sivebaeki ja Jan-Inge Wijki juures. Aastate jooksul on Kristo osalenud paljudes meistriklassides: Nikita Koshkin, Norio Sato, Miguel Angel Jimenez, Reinbert Evers, Jose Miguel Moreno, Ana Vidovic, Scott Tennant, Manuel Barrueco jt. Kristo on internetikooli Kitarrikool.ee asutaja, Koolikitarri projekti eestvedaja, viie kitarriõpiku autor ja ajakirja Kitarr peatoimetaja-väljaandja aastatel 2011-14. Aastal 2013 pälvis Kristo Riho Pätsi Koolimuusika Fondi aastapreemia. Kristo sooloplaat “The Dance Album” on kõlanud ligi 100 USA ja Euroopa klassikalise muusika raadiojaama eetris. Veel on ilmunud duoplaat “Kiss on the Water” Jorma Puusaagiga, sooloplaat “Live at Cafe Sadhu” ja koostööplaat “30 aastat eesti kitarrimuusikat”. Kristo osales ka Rene Eespere autoriplaatidel “Februa” ja “Respectum”. Solistina ja erinevate ansamblitega on ta tellinud, salvestanud ja ette kandnud hulganisti eesti kaasaegset muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud 2006-2017, Eesti Interpreetide Liidu liige ja mitmekordne stipendiaat. Lisaks klassikalisele kitarrile mängib Kristo ka teorbi ja barokk-kitarri, osaledes mitmete vanamuusikale spetsialiseerunud kollektiivide töös.

Tallinna kitarrikvartett koosseisus Sulo Kiivit, Kirill Ogorodnikov, Saskia Kiting, Vahur Kubja.

Uue koosseisuga Tallinna Kitarrikvartett on ellu kutsutud 2019. aastal jätkamaks Heiki Mätliku poolt 2005. aastal loodud samanimelise ansambli loomingulist tegevust. Ansambel ühendab endas Eestimaa eri paigust pärit noorema põlvkonna klassikalisi kitarritalente, kes läbi mitmete Eestis ja välismaal veedetud õpinguaastate on leidnud oma loomingulise tõmbekeskuse Tallinnas. Kvartetina alustati tegevust 2019. aastal ja lisaks tuntud kitarrikvartettidele kõlab ansambli esituses ka Eesti heliloojate looming.

Meelika Hainsoo on rahvalaulude esitaja ja õpetaja. Samuti mängib ta rahvapärast viiulit ning hiiu kannelt.
Pärimusmuusika sees on ta olnud varasest lapsepõlvest peale, olles Lõuna-Eesti metsatalus oma kandlemängijast vanaisa tänulikuks kuulajaks. Sellest ajast pärit mälupildid muusikast ja maailmast ongi inspireerinud teda tegelema pärimusmuusika, eelkõige rahvalaulude tundmaõppimise ja esitamisega. Meelikat paeluvad võrdselt nii arhailised regilaulud kui uuemad lugulaulud, tema eriline armastus ja tähelepanu kuulub aga laulumängudele.
Meelika on õppinud pärimusmuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi pärimusmuusik-interpreedi suunal, rahvalaulu erialal Eesti Muusika ja Teatriakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekaval. Ta on olnud mitme erineva pärimsumuusikat esitava ansambli liige, teinud koostööd paljude hinnatud muusikute ja heliloojatega ning andnud arvukalt kontserte Eestis ning väljaspool. Praegu laulab ta ansamblites Lepaseree, Strand...Rand ja Unejõgi.
2018. aasta novembris ilmus Meelika koostatud ajaloolise Võrumaa repertuaarist koosnev laulumängukogumik ja selle juurde kuuluv CD plaat “Õnnõkõn siin tsõõrin olla’”

Kädy Plaas on pälvinud tunnustust nii kontserdi- kui ka ooperilaval. Hinnatud solistina esineb ta vokaalsümfoonilistes suurvormides ning teeb koostööd mitmete interpreetide ja ansamblitega. Ooperilauljana on ta üles astunud lisaks Eestile ka Saksamaal, kus debüteeris 2007. aastal Frasquitana ooperis „Carmen”. Kädy on lõpetanudl Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent Nadia Kuremi juhendamisel. Ta on osalenud Rahvusooper Estonia, teater Vanemuise ning Hamburgi Riigiooperi lavastustes. Kädy ulatuslik repertuaar hõlmab muusikat varabarokist kuni kaasaegse muusikani ning tema repertuaari kuulub üle kümne ooperirolli. Solistina on Kädy esinenud paljude orkestrite ees nagu ning teinud koostööd mainekate dirigentidega. Kammerlauljana on ta esinenud paljudel festivalidel ning koos paljude interpreetidega. Kontsertreisid on viinud teda Soome, Lätti, Leetu, Saksamaale ja Prantsusmaale.

Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni.
Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimiserialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina.
Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes.
Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal.
Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).

Martti Raide on armastatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik, kelle peamisteks lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Villu Valdmaa ja Mati Turi. Teda seob ka koostöö lauljate Kädy Plaasi, Helen Lokuta ja Rene Soomi, Pirjo Püvi, Priit Volmeri, Helen Lepalaanega. Raide repertuaari kuulub nii romantismiaegset kui ka kaasaegset klassikat ning ta on osalenud mitmekümne eesti helilooja uudisteose esitusel. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid sellistele väljaannetele nagu Muusika ja Sirp.

Lauljatar Helin-Mari Arder on isikupärase häälega eesti džässlauljatar, kes esitab ühesuguse soojusega nii emakeelset loomingut, portugalikeelseid bossanoovasid kui ka prantsuse šanssoone. Tema esimene heliplaat ilmus enam kui kümne aasta eest ning läbi aastate on ta võitnud mitmeid auhindu nii Eestis kui ka välismaal. Arderit seob koostöö paljude armastatud muusikutega nagu Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Sergio Bastos ning kontserdid on teda viinud esinema Euroopasse, Ameerikasse ja Venemaale.

Nii Eestis kui ka väslismaal tunnustust leidnud klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai on püsivalt koos mänginud alates 1998. aastast. Ansambli repertuaar varieerub 18. sajandist 20. sajandini ning päris kaasaegsete autoriteni. Erilisel kohal on eesti heliloojate uudislooming, näiteks Ülo Kriguli või Jüri Reinvere teosed. Duo esitab nii teoseid kahele klaverile kui ka neljale käele.
Duo on pälvinud II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Kaunases ja II preemia Silvio Omizzolo klaveriduode konkursil Paduas (mõlemad 2000). Kai Ratassepa ja Mati Mikalai duole omistati I preemia Münchenis toimunud 49. ARD (Saksamaa Ringhäälingute Ühenduse) muusikakonkursil (2000), ühel mainekamal omasuguste seas. Enne 2000. aastat anti klaveriduode kategoorias esikoht välja pea kolmkümmend aastat varem.

Kai Ratassepp ja Mati Mikalai on duona esinenud lisaks Eesti kontserdisaalidele Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. Lisaks kontserdireisidele on duo osalenud rahvusvahelistel festivalidel. Nad on koostööd teinud selliste orkestritega nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Kremerata Baltica, Berliini Saksa Sümfooniaorkester, Mannheimi Rahvusteatri Orkester, Peterburi Maria Teatri noorteorkester; dirigentidest on tähtsamad koostööpartnerid Juha Kangas, Thomas Rösner ja Ádám Fischer. Duo senistest kontserdipaikadest olulisemad on Herkulessaal Münchenis, Berliini Kontzerthaus, Peterburi Filharmoonia ning Milano Konservatoorium. Kai Ratassepp ja Mati Mikalai on koos esinenud näiteks 56. Hitzackeri festivalil, ARD laureaatide kammerfestivalil Schloss Elmaus ja festivalil "Musical Olympus" Peterburis.

Pianist Marko Martini mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpretatsioonis. Romantikutega tema repertuaar siiski ei piirdu ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi muusika. Martini haridustee algas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning sai lihvi Inglismaal, Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis. Ta on soleerinud näiteks Londoni Filharmooniaorkestri, ERSO ja Tallinna Kammerorkestri ees ning andnud kontserte Saksamaast Kanadani. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Kristi Kapten on silmapaistev eesti pianist, kes annab regulaarselt kontserte nii solisti kui ka kammermuusikuna. Kontsertreisid on teda viinud paljudesse maadesse, sh Suurbritannia, Hiina, USA, Rootsi, Itaalia, Iirimaa. Ta on esinenud festivalidel nagu Edinburghi Rahvusvaheline Festival ja Glasgow West End Festival ning soleerinud erinevate orkestrite ees Eestis, Rootsis ja Šotimaal. Kristi Kapten on Tallinna Rahvusvahelise Pianistide konkursi võitja (2011).
Kristi on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis Anu ja Toivo Nahkuri klaveriklassis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes ja doktorantuuris prof Peep Lassmanni käe all ning Šoti Kuningliku konservatooriumi magistrantuuris prof Fali Pavri juures. Samuti on ta end täiendanud meistrikursustel Stefan Arnoldi juures Saksamaal ja Itaalias ning osalenud Boris Bermani, Leon Fleisheri ja Steven Osborne`i meistriklassides.
Šotimaal Glasgows õppimise ajal võitis Kristi mitmeid preemiaid, nt "Jock Holden Memorial Prize for Mozart" (2010) ja "Walcer Prize" (2013). Koos briti viiuldaja Rachel Spenceri ja tšellist Duncan Strachaniga moodustatud klaveritrio on aktiivselt koos tegutsenud 2011. aastast alates. Energiliste ja liigutavate esitustega tuntust kogunud Kapten Trio valiti aastateks 2017–2019 sealse muusikaorganisatsiooni Enterprise Music Scotlandi resident-ansambliks. Kammermuusikuna esineb Kristi ka Eesti Klaveriorkestri koosseisus ja teeb koostööd erinevate lauljatega, sagedaseks lavapartneriks on sopran Ksenia Rossar (Kuchukova).
Kristi Kapten on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2015–2018 ja kuulub Pianistide Liidu juhatusse. 2017. aasta sügisel kaitses Kristi oma doktoritöö, mis keskendus pianisti tööprotsessile György Ligeti klaverietüüdide omandamisel. Kristi laias repertuaaris on märkimisväärsel kohal just 20. sajandil loodud, sageli ülimat virtuoossust nõudvad teosed.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani.
Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof. Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai novembris 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/2005 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile ning on andnud välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias. Hetkel on töös Mart Saare kogu soololaulupärandi salvestamine, millest esimene album ilmus kevadel 2018. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A. Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M. Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses.
Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/2016 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, alates sügisest 2016 G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidži saarestikku.

Joonatan Jürgenson omandas magistrikraadi cum laude aastal 2016 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis. Akadeemilise aasta 2014/15 täiendas ta end prestiižses Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis Londonis kontsertpianist professor Ronan O'Hora käe all.
2015. aasta veebruaris astus Joonatan Jürgenson üles Torinos festivali Terre del Nord avakontserdil põhjamaade sooloprogrammiga ning aastal 2016 esines sama festivali lõppkontserdil koos festivaliorkestriga.
San Sebastiani rahvusvahelisel klaverikonkursil Hispaanias, aastal 2013, pälvis ta II preemia ja eripreemia kaasaegse baski helilooja muusika esituse eest.
Joonatan Jürgenson on teinud koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri, Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli sümfonieti, Pärnu Linnaorkestri, Terre del Nord Festivali Orkestriga ja Läänesaarte Kammerorkestriga ning dirigentide Paul Mägi, Edoardo Narbona, Lilyan Kaivi ja Toomas Vaviloviga. Joonatan Jürgensoni esinemised on viinud teda nii Inglismaale, Itaaliasse, Lätti, Leetu, Poola, Hispaaniasse, Portugali kui ka Armeeniasse.
Lisaks sooloesinemistele on ta ka aktiivne kammermuusik ning teeb tihti koostööd erinevate lauljate ja ansamblistidega. 2016. aastal võitis trio koosseisus Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson Grand Prix’ Gyumri VIII rahvusvahelisel muusikafestivalil Armeenias. Samal aastal esinesid nad põhjamaade muusika kavaga ka Varssavis Wilanówi palee Valges saalis. Trio kutsuti esinema ka Itaaliasse Le Strade d’Europa muusikafestivalile Roomas, L'Aquilas ja Nepis 2016. aasta detsembris. Triol on ka 3 esinemist Harmos festivalil Portos (Portugal) aastal 2018.
Lisaks tegi Joonatan Jürgenson koostööd Grammyga pärjatud helilooja Eric Whitacre’iga, seoses viimase autorikontserdiga Tallinnas aastal 2013.
Väljapaistvate muusikaõpingute eest juba noores eas, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Kadri Leivategija klaveriklassis, anti Joonatanile aastal 2010 Ago Russaku nimeline stipendium.
Lisaks on ta osalenud paljudel riiklikel konkurssidel ja saavutanud alati kõrge tunnustuse. Ta on korduvalt esinenud rahvusvahelistel klaverifestivalidel „Klaver“ ja „Tulevikumuusikud“.
Oma debüüdi Estonia kontserdisaalis tegi Joonatan Jürgenson 12-aastaselt koos Pärnu linnaorkestriga Toomas Vavilovi juhatusel aastal 2004, mil ta võitis I preemia ja eripreemiad Bachi esituse ja väljapaistva stiili eest rahvusvahelisel konkursil „Noor Muusik“.
Joonatan Jürgenson on osalenud mitmetel mainekatel meistrikursustel: Fali Pavri, Vanessa Latarche’i, Arbo Valdma, Aaron Shorri, Teppo Koivisto ja teiste juures. Joonatan annab ka ise meistrikursusi noortele eesti pianistidele.
Joonatan Jürgenson on Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu liige.

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. Poll on kaitsnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi.

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina.
Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel.
Peale õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992-2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, al 2017 aastast professor .
Peep Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphale Wallfish, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on esinenud andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides.
Peep Lassmanni repertuaaris on 17 klaverikontserti, lisaks suur hulk soolo- ja kammerteoseid.
Erilisel kohal repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Samuti on oluline koht tema repertuaaris Eesti muusikal. Ta on mitmegi teose esmaettekandja. Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud 6 LP (Melodia), soolo CD „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994) Lisaks koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel (näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996)).
Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio Aasta Muusik 1989, ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Aastapreemia 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1999 ja 2008 ja 2018 a. Eesti Kultuurkapitali elutöö preemia.

Auli Lonks on Eesti uuema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste, kes kogus tuntust populaarse telekonkursi „Klassikatähed” esimese hooaja saadetes. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Martti Raide juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureusekraadi diplomiga cum laude prof. Peep Lassmanni juhendamisel, kus ta jätkab magistriõpinguid ning täiendanud end Musik und Kunst Privatuniversität’s Viinis.
Teda on interpreedina tunnustatud mitmetel Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel konkurssidel, näiteks V Eesti Noorte Pianistide konkursil, Läti rahvusvahelise konkursil „Noor virtuoos” jm. Auli on 2017. aastal EMTA sümfooniaorkestri instrumentaalsolistide konkursi võitja, pälvinud finalistidiplomi konkursil “San Dona di Piave City” Itaalias, eripreemia väljapaistva esinemise eest VIII Eesti Pianistide konkursil jm. Ta on esinenud ka rahvusvahelisel festivalil Klaver’08 ja esitanud koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kõrvitsa teost “Safra”. Lisaks on ta soleerinud mitmete orkestrite, nt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, EMTA Sümfooniaorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri ning Läänesaarte Kammerorkestri ees, on esinenud mitmel pool maailmas, nt Austrias, Šveitsis, Portugalis, Poolas, Venemaal ning USAs. Ta on ka aktiivne kammermuusik ning esineb sageli koos ooperilauljatega, muuhulgas esitanud kogu Arvo Pärdi klaverimuusikat. Auli on teist hooaega Rahvusooper Estonia orkestri pianist.

Muusikute perest pärit Jakob Teppo alustas oma õpinguid küll klaverist, ent orienteerus vahepeal käevigastuse tõttu ümber hoopis metsasarvele. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi klaveri erilal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Marko Martini ning prof. Ivari Ilja juhendamisel. 2015.–2016. õppeaastal täiendas ta ennast Musik und Kunst Privatuniversität´s (Konservatorium Wien) Viinis professor Thomas Kreuzbergeri juhendamisel. Teda on tunnustatud mitmetel konkurssidel nii klaveri- kui ka metsasarve mängu eest. 2014. aastal osales ta telekonkursil “Klassikatähed”, 2016. aastal pälvis ta poolfinaalidiplomi pääsuga finaali 17. rahvusvahelise „Osaka“ klaverikonkursi poolfinaalis Viinis. Jakob Teppo on esinenud solistina ja erinevate koosseisudega Soomes, Lätis, Austrias ja Prantsusmaal. Ta on esinenud koos Pärnu Linnaorkestriga, dirigentideks Jüri Alperten ja Jaan Ots, viimati toodi 2017. aasta kevadel esiettekandele Jaan Räätsa kontsert neljale käele ja kammerorkestrile. Jakob Teppo on olnud mitme eesti helilooja klaveriteoste esmaesitaja, salvestanud muusikat filmidele ning esinenud pianistina mitmetes teatrilavastustes. 2018. aasta septembris tegi Jakob oma debüüdi Interpreetide Liidu liikmena liidu juubelihooaja avakontserdil. Jakob Teppo on õpetanud Keila Muusikakoolis, viimasel kolmel aastal Vanalinna Hariduskolleegiumis, lisaks mitmel pool asendus- ning eraõpetajana.

Karolina Žukova alustas 5-aastaselt Narvas klaveriõpingutega vanempedagoogi Tatjana Šmonina juures. 2002. aastal astus ta Tallinna Muusikakeskkooli Ira Flossi klaveriklassi. 2011. aastasse jäävad õpingud Karin Sussi juhendamisel VHK’s ning 2012. aastal jätkusid õpingud TMKK’s. Alates 2014. aastast õpib Karolina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Sten Lassmanni juhendamisel klaveri interpretatsiooni erialal. 2017.aastal lõpetas ta seal Bakalaureuse ning hetkel jätkab Magistrantuuris. Õppeaastal 2017-2018 täiendas ta end Saksamaal, Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Frankfurt am Mainis profe. Alexej Gorlatchi käe all.
Karolina on pälvinud nii soolo kui ka erinevate kammermuusika koosseisudega diplomandi ning laureaadi tiitleid. Näiteks Esimesel Eesti klaverikammeransamblite konkursil saavutas Karolina laureaaditiitli kahes koosseisus. Samuti pälviti ka Eesti Kontserdi ning Tallinna Filharmoonia eripreemia. 2016. aastal osales ta klaverikvinteti „Kodumaine viisikuga” Riia rahvusvahelisel kammeransamblite konkursil, kus saavutati 1. koht ning eripreemia N.Kapustini kvinteti väljapaistva esituse eest. 2018. aasta märtsis saavutas duo Karolina Žukova ja Hans Christian Aavik Stasys Vainiunase rahvusvahelisel kammeransamblite konkursil diplomi ning A. Vainiunaite eripreemia. Soolona on ta pälvinud finalisti diplomi Jurmala ning Stockholmi rahvusvahelisel pianistide konkursil. Karolina on esinenud Norras, Šveitsis, Rootsis, Inglismaal, Saksamaal, Leedus, Lätis ning mitmetes Eesti linnades nii soolo kui ka kammeransambliga.

Klaveriduo Ebe Müntel ja Jorma Toots on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja andnud kontserte paljudes Eestimaa paikades. Klaveriduode klassikalise repertuaari kõrval on duo erilise tähelepanu all transkriptsioonide esitamine.
Ebe Müntel omandas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja ja Tanel Joametsa klaveriklassis. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Tšehhis, Saksamaal ja Itaalias. Käesoleval ajal töötab Ebe õpetaja ja kontsertmeistrina Tartu Heino Elleri nimelises Muusikakoolis.
Jorma Toots lõpetas Eesti Muusikaakadeemia professor Lilian Semperi klaveriklassis ja omandas seejärel magistrikraadi professor Matti Reimanni kammeransambliklassis. Ta on läbinud ka mitmeaastase vabaimprovisatsioonikursuse Anto Petti juures. Erinevate ansamblipartneritega on ta edukalt esinenud paljudel kammermuusikakonkurssidel ja -festivalidel Eestis ja kaugemal. Praegu täiendab ta ennast EMTA doktorantuuris, töötab õpetajana Tartu Muusikakoolis ja õppejõuna Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
Muusikapäva kontserdil ühinevad klaveriduoga nende lapsed Uku Toots (viiul) ja Maali Toots (tšello).

Joel Remmel on Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste. Ta on Eesti jazzmuusika maastikul aktiivselt tegutsenud juba kümmekond aastat, juhtides omanimelist ansamblit Joel Remmel Trio. Erinevad projektid on teda koostöös sidunud arvukate Eesti jazz- ja ka popmuusika maastikul tegutsevate artistidega - aktiivsem koostöö käib hetkel ansamblitega Raivo Tafenau kvartett, Liisi Koikson&Joel Remmel (duo), Anna Kaneelina ja mitmed teised kooslused. Joeli üks peamisi väärtusi nii muusikas kui elus on ilu. Mitte kaduvusele määratud glamuur, vaid ajatu ilu, mis läbi eri vormide võib inimest väga sügavuti ja eri tasanditel kõnetada. Kui öeldakse, et ilu on vaataja silmades, siis püüd läbi heliloomingu kuulajateni muutvat ilu edastada on Joeli jaoks kindlasti üks olulisemaid aspekte. Joel on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzosakonna magistrantuuri klaveri erialal (2014). Lisaks arvukatele õpitubadele nii Eestis kui välismaal on Joel aastatel 2011 2012 õppinud ka Göteborgi Ülikooli Muusika- ja Draama-akadeemias. 2011. aasta kevadel määrati Joelile Jazzkaare poolt autasu “Noor Jazzitalent”. 2013. aasta sügisel ja 2014. aasta kevadel osales Joel European Jazz Orchestra koosseisus kontsertturneel, mis viis bigbändi 10 kontserdiga 8 riiki. Ansamblitega Joel Remmel Trio, Raivo Tafenau kvintett, Carrot Lights ja Kadri Voorand Group on Joeli klaverimängu kuulnud nii Baltikumi, Põhjamaade kui ka mitmete teiste Euroopa riikide muusikasõbrad. Kontsertreisid on Joeli viinud ka Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Hiina. Interpreedina tegutsemise kõrval on Joel ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lektor ning Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli rütmimuusika osakonna klaveripedagoog.

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on jõudnud leida ohtralt rahvusvahelisest tunnustust – ta on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides Londonist Pekingini. Lassmann on tegev solisti, kammermuusiku ja pedagoogina ning tema loominguline suurprojekt Heino Elleri klaverimuusika terviksalvestus kaheksal CD-plaadil ilmub aastast 2011 Londonis, koostöös plaadifirmaga Toccata Classics.

Armastatud noorema põlve klarnetist Marten Altrov on soleerinud näiteks ERSO, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees ning osalenud Euroopa Liidu Noorteorkestri, Euroopa Liidu Puhkpilliorkestri ja Orkester Nordeni töös. Altrovit on tunnustatud Lätis, rahvusvahelisel konkursil Noored klarnetistid, konkurss-festivalil Rennaissance Armeenias ning telesaates Klassikatähed. Ta mängib ka maailmamuusikabändis Abraham’s Cafe.

Oboemängija Ingely Laiv on võitnud preemiaid mitmetel konkurssidel, näiteks telekonkursil Klassikatähed, kammermuusikakonkursil In Corpore ja Eduard Mednisi nimelisel konkursil Lätis. Ta on ka teinud koostööd mitmete orkestritega, näiteks ERSO, rahvusooper Estonia, Karlsruhe kammerorkester ja Absolute Ensemble. Oma bakalaureusekraadi kaitses Laiv Saksamaal, Karlsruhe Muusikaülikoolis.

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning soleerinud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ta on esinenud sellistes mainekates saalides nagu Carnegie Hall ja Moskva Konservatooriumi suur saal. Mõne aasta eest kaitses Randvere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi ning jätkab nüüd sealsamas doktoriõpinguid Ivari Ilja juhendamisel.

Rene Sepalaan alustas fagotiõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Ilmar Aasmetsa juhendamisel. Aastatel 1994-1999 õppis Eesti Muusikaakadeemias dots. Andres Lepnurme fagotiklassis ja jätkas samas 1999-2001 magistriõppes.
Alates 1994. aastast on osalenud Pärnu Linnaorkestri töös. 2000-2007 töötas teater „Vanemuine“ sümfooniaorkestris, aastast 2002 fagotirühma kontsertmeistrina. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estonia orkestrant. 21.sajandi orkester liige. On osalenud paljudes muusikaliprojektides („JCS“, „Hüljatud“, „Ms. Saigon“, „Learning to Shout“ esiettekandel Rootsis, „Georg“ jpt); Tallinna Kammerorkestri ja ERSO töös; Taanis Skjern Opera`s. Teinud kaasa Orchester der Nationes kontserttuuridel Türgis, Hiinas ja Gran Canarial. 2004-2007 Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli ja 2008. aastast Tallinna Muusikakeskkooli õppejõud.
Osalenud mitmetel meistrikursustel, sh. Hannevold-Miller fagottsymposium Norras Bergenis ja Asger Svendseni meistrikursus.

Anna Kelder on lõpetanud Tallinna Muusikakeskooli flöödi erialal aastal 2003 kuldmedaliga ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastal 2009 Mihkel Peäske flöödiklassis cum laude. Aastatel 2001-2003 õppinud ka Sibeliuse Akadeemia noorsookoolituses ning viibinud aasta vahetusüliõpilasena Amsterdami Konservatooriumis professor Harrie Starrefield’i flöödiklassis. Ka on ta osalenud mitmetel meistrikursustel: Peter-Lukas Graf, Renate Greiss-Armin jt. Ta on esinenud solistina orkestrite ees ( nt Tallinna Kammerorkester, EMTA Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester) ning saavutanud häid tulemusi mitmetelt konkurssidelt, sealhulgas diplom Karl Strahlķ nim. konkursilt ning kaks esimest kohta puhkpillimängijate konkursilt aastatel 2000 ja 2002.
Hetkel jätkuvad tema õpingud EMTA magistrantuuris.

Meelika Mikson alustas õpinguid Türi Muusikakoolis flöödi erialal. Lõpetas Georg Otsa nimelise Muusikakooli flöödi ja metsasarve erialal, magistrikraadi omandas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Kalervo Kulmala metsasarveklass).
Osalenud mitmete mainekate professorite meistrikursustel ja paljude orkesterite töös, nagu Põhjamaade Sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Üle-Eestiline Noorte sümfooniaorkester, Eesti Noorte Puhkpilliorkester, Gustav Mahleri Noorteorkester Itaalias. Töötab Eesti Kaitseväe orkestris, puhkpillikvintett Estica ja puhkpillikvintett Reval Wind liige.

Tobias Tammearu on noorema põlvkonna saksofonist, kelle õpingud on viinud teda nii Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli, Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli kui ka Amsterdami Konservatooriumisse. Aktiivsemalt võib teda tegutsemas kuulda kooslustes nagu Johannes Laas 5tet, Pillikud ja Jake Victor Twisted Heads(USA/BEL/SPA/EST), kes premeeriti 2018. aastal muusikaväljaande Downbeat auhinnaga.

Kristjan-Robert Rebane alustas muusikuteed akordionistina Nõmme Muusikakoolis ja Georg Otsa nimelises muusikakoolis Tiit Kalluste õpilasena. Oli edukas mitmetel omaloomingulistel konkurssidel, kuid akordioni väga spetsiifilisest kõlast lähtudes õppis mängima ka teisi instrumente ning lõpetas Amsterdami konservatooriumi jazz-osakonna hoopis basskitarri erialal. Tegutseb ka folk-juurtega ansamblis Pillikud.

Olgu öeldud, et endistel aegadel ei olnud plokkflööt laste pill, kuigi tihti lapse pikkune. Ei mingit kiledust - kõlaideaal oli madal ja sametine. Seda mängiti vaid nooblis seltskonnas ja ka häälelt meenutab plokkflöödiansambel pigem orelit. Varajase muusika stuudio “Cantores Vagantes” plokkflöödiansambli “Gamut Consort” põhikoosseisus musitseerivad Reet Sukk, Taavi-Mats Utt ja Andres Siitan ja seekord ka Anne Jalakas ning Markus Kariis. Gamut Consordi plokkflöödid on erilised - meistripillid, mis on Viini ja Brüsseli pillimuuseumi originaalide koopiad. Kaks neist on tehtud tervenisti mammuti kihvast. See on aga ikka kõik selleks, et kavas olev 16. sajandi muusika täies ilus ja võimalikult ehedal moel kuulajani jõuaks. Kui teil ei ole sellest elujaatavast ja harmoonilisest muusikast eelnevat positiivset kogemust, siis ärge heituge. Piisab vaid uudishimust. Gurmee nautimiseks ei pea olema näljane ja hea asja tunneb kohe ära.
Muusikapäeval kõlav kontserdikava kannab pealkirja "Plokkflööt - soolost kvintetini".

Mari-Liis Uibo alustas viiuliõpingutega 6-aastaselt dotsent Ivi Tiviku juhendamisel. 1997-2006 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis, 2012 lõpetas bakalaureuseõppe Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikoolis prof. Gerhard Schulzi (Alban Berg kvartett) viiuliklassis, jätkas magistriõpinguid USA-s Oberlini Konservatooriumis Artist Diploma programmi raames prof. Milan Viteki juhendamisel ning lõpetas 2014 silmapaistvate tulemustega cum laude.
Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel (s.h. Trento I Ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, Rahvusvahelise Flame konkursi finalist, Danenberg Honors Recital võitja nii kammeransamblite kui ka solisti kategoorias, diplomid ESTA noorte keelpillimängijate konkurssidel). Alates 2001. aastast on Mari-Liis regulaarselt osalenud suvekursustel ning külastanud meistriklasse: Maestro Ivry Gitlis, prof. Alexander Fischer, prof. Anatoli Reznikovski, prof. Per Enoksson, Ilia Korol, Elena Denisova, Areta Zhulla, Sirpa Lannes-Tukiainen, ISA 09 ja ISA 11 – kaasaegse muusika interpretatsioonikursus (Klangforum Wien, Sophie Schafleitner, Nigel Osborne), keelpillikvarteti treeningprogramm (Jupiter String Quartet).
Alates 1998. aastast on Mari-Liis Uibo olnud sagedane esineja erinevatel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud erinevate orkestrite ees nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, töötanud koos nimekate dirigentidega nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Darrell Ang, Andrei Kruzhkov, Dmitry Banaev, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontsertreisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal (kontserdisarjas „Uus Euroopa, noored talendid“), Hollandis, Saksamaal (kontserdisarjas „Forum junger Künstler“), Portugalis, Austrias, Maltal, Türgis, Iraanis, Hiinas, Venemaal, Ameerika Ühendriikides (Oberlin Conservatory 2013 Illumination Tour in NYC) ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat.
Mari-Liis on kaasa teinud paljudes orkestriprojektides (s.h. Viini Akadeemia orkestris, vanamuusika ansamblis „Hortus Musicus“, Oberlini kaasaegse muusika ansamblis, kontsertmeistrina Oberlini Konservatooriumi kammer-orkestris ja sümfooniaorkestris) ning mängib erinevate kammeransamblite koosseisus. Solisti ja kammermuusikuna debüteeris ta 5. mail 2016 Washington DC Kennedy keskuse Millennium Hall laval.
Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD „Bernsteinstraße“.

Linda‐Anette Verte alustas viiuliõpinguid 4 aastaselt Tiiu Peäske juures. Aastal 2012 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis Ivi Tiviku ning hiljem Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis. 2016. aastal lõpetas Verte Sibeliuse Akadeemia bakalaureuseõppe ning jätkab nüüd samas magistriõppes Mari Tampere- Bezrodny viiuliklassis. Lisaks on ta vahetusõpilasena täiendanud end Los Angeleses Lõuna-California Ülikoolis (Thornton School of Music) Professor Pamela Franki viiuliklassis.
Alates hooajast 2016/2017 on Linda Vanemuise Sümfooniaorkestri kontsertmeister.
Linda on osalenud arvukatel festivalidel ja konkursidel nii Eestis kui välismaal ning saavutanud ka auhinnalisi kohti. Aastal 2015 pälvis ta Eesti Keelpillimängijate Konkursil 2. koha ja eripreemia Tõnu Kõrvitsa teose “Eleegia üksindusele” eest., samal aastal saavutati pianist Sten Heinojaga I Eesti Klaverikammermuusika konkursil laureaadi tiitel, Klassikaraadio auhind ning Viini klassika parima esituse eripreemia. Samuti oli Linda-Anette telekonkursi Klassikatähed 2018 osaleja.
Linda on esinenud solistina Venemaal, Taanis, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Ukrainas ja soleerinud ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri, Haapsalu Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri ja Kiievi Solistide ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Paul Mägi, Jüri Alperten, Mikk Murdvee, Kaspar Mänd, Atso Almila, Rasmus Puur, Erki Pehk.
Linda on end täiendanud ka arvukatel meistrikursustel, sh Michael Vaiman, Päivyt Meller, Anna-Liisa Bezrodny, Pavel Berman, Oleg Krõssa, Oliver Charlier, Sergei Kravtšenko, Jessica Linnebach, Mi-kyung Lee, Cho‐Liang Lin ja Midori Goto.
Hooajal 2015/2016 mängis Linda praktikandina Kanada “National Arts Center” orkestris.
Aastal 2017 ilmus Lindal luuleraamat/CD, kus kõlavad teosed sooloviiulile ning muusika vahele loeb luuletusi Harriet Toompere.
Linda‐Anette Verte esineb Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Joseph Gagliano viiulil (1775-1780).

Sänni Noormets on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2014) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (2017) pärimusmuusikat õppinud viiuldaja, kes peab lugu traditsioonilisest pillimängust ja laulust. EMTAs omandas Sänni pärimusmuusika magistratuuris ka heliloomingulisi teadmisi Helena Tulvelt ja Tõnu Kõrvitsalt. Sänni õpetab viiulit Vanalinna Hariduskolleegiumis Tallinnas.

Maarja Soomre on eesti laulja, meloodika mängija ja pop-jazz teooria ning pärimusmuusika õpetaja G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Ta on õppinud klassikalist klaverit, jazzi ja pärimusmuusika erialadel laulu ning on tuntud folkansamblite RÜÜT ja Päri Päri liikmena. Maarja on osalenud mitmetes pärimusmuusika laagritesSloveenias, ETNO Histriast, Horvaatia ETNOs, Ethnofonikus Prantsusmaal, GLOMUS laagris Brasiilias ning koolitusprojektis Ethnofonik All Stars. Samuti on ta olnud juhendaja Eesti ETNO ja Saksamaa ETNO laagris 2017. aastal. Maarja korraldab maailmamuusika laagrit "MaailmOtsas", mis toimub Tallinnas.

Toomas Trass lõpetas 1986 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal ning 1992 Tallinna Konservatooriumi heliloojana prof Lepo Sumera juhendamisel, õppides paralleelselt orelit prof Hugo Lepnurme juures. Hiljem jätkas ta kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof. Jaan Räätsa käe all. Toomas Trass on täiendanud end oreli alal Belgias (1990), Hollandis (1999) ja Hispaanias (1992–1993).
Alates 1993. aastast töötab Toomas Trass Eesti Muusikaakadeemias oreli ja muusikateooria dotsendina. Ta on esinenud organistina Eestis, Euroopas, Venemaal, Ameerikas. Tema teoseid on esitatud Lääne-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis jm. Heino Elleri nim preemia (1998).
Tähtsamad teosed: Animaooper “Die Sprotte im Sonnenhein” (rezhissöör Mati Kütt, “Tallinnfilm”, 1993, eripreemia Annesy animafilmide festivalil 1996), oratoorium Passion of St Luke (1997), Advendikantaat “Immanuel” (1998), “Ohio Mass” orelile, keelpillikvartetile ja segakoorile ja solistidele (1998), Concerto kammerorkestrile (1998), dokumentaalooper “Peeter!” solistidele ja fonogrammile (2003), “Pardon, Olivier!” fonogrammile ja flöödile (2004), “Livomemoria” puhkpilliorkestrile (2008), “Christus”-Suite orelile, “Aastaajad” fonogrammile, klaverile ja lugejale, “2 kurba laulu” Karl Ristikivi tekstile (2006), oratoorium “Rememoria” segakoorile, solistile, orelile ja sümfooniaorkestrile (2006), Süda/Trass “Viis lõpetatud pala” orelile, muusikat filmidele, reklaamidele jm.

Anna Humal on lõpetanud 1994. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia ja 2013. aastal magistrikraadiga (cum laude) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Andres Uibo oreliklassi. Alates 1997. a töötab EELK Tartu Pauluse koguduse organistina, kammerkoori dirigendina ja korraldab Pauluse orelisuve sarja. 2018. a töötab muusikaõpetajana Tartu Luterlikus Peetri Koolis. 2002. aastal tuli Normannide orelipäevadel Simunas koraalimängude konkursi võitjaks ja 2010. aastal Artur Kapi nimelisel organistide konkursil kolmandale kohale. On esinenud Tallinna Orelifestivalidel, kontserdisarjas “Mu süda ärka üles”, Maarjalaulude festivalil, koos ansambliga „Orthodox Singers“ ning Soomes ja Venemaal. Anna Humal on osalenud Peter van Dijk, Marie Louise Langlais, Hartmut Rohmeyer, Ben van Oosteni, Sergei Tserepanovi jt meistrikursustel.

Kristel Aer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (1992) koorijuhtimise erialal prof. Kuno Arengu juures ning õppinud samas orelit prof. Hugo Lepnurme ja Ines Maidre juhendamisel. 1992-1999 õppis ta põhierialana orelit Soomes, Sibeliuse Akadeemia kirikumuusika osakonnas, kust sai kirikumuusika magistrikraadi ja organisti diplomi. Aastatel 1996-1998 täiendas Kristel Aer end Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis oreliprof. Hans Fagiuse juures. Veel on ta osalenud L. F. Tagliavini, A. Marconi, L. Lohmanni, J. van Oortmersseni, J. Laukviki ja D. Sangeri meistrikursustel.
Alates 2003. aasta sügisest töötab ta oreliõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning alates 2001. aastast EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas.
Kristel Aer on esinenud paljudes Eestimaa kirikutes, ka Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil ning andnud kontserte Põhjamaades, Poolas, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal. Ta on osalenud ka orkestriprojektides ning teinud koostööd erinevate kooride ja solistidega. Viimasel ajal on olnud hea koostöö klavessiinimängija Ene Naelaga ja fagotist Peeter Sarapuuga.
Tema orelimängu võib kuulda neljal CD-plaadil, Juuru, Kadrina, Hageri ning Tallinna Metodisti kiriku orelil.
Kristel Aer kuulub Hugo Lepnurme Muusikaühingu juhatusse ja on olnud tegev orelifondides Juurus, Hageris, Kadrinas, Tartu Pauluses ning Saaremaal Kihelkonnal. 2007. aasta suvest korraldab ta kontserdisarja “Juuru Orelisuvi”. Alates 2008. aasta lõpust on Aer Muinsuskaitseameti juurde kuuluva Muusikainstrumentide ekspertkomisjoni liige, samuti kuulub ta Eesti Orelisõprade Ühingu (EOÜ) juhatusse.

Aare-Paul Lattik on Eesti üks väljapaistvamaid organiste ning aktiivselt esinev interpreet nii Euroopas, Skandinaavias kui ka Venemaal. Aare-Paul alustas klaveri- ja oreliõpinguid Heino Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis.
Oreliõpinguid jätkas Lattik prof. Hugo Lepnurme ja Andres Uibo oreliklassis Eesti Muusikaakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri 1999. aastal. Aare-Paul on end täiendanud Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis prof. Aude Heurtematte ja Lyoni konservatooriumis (prof. Louis Robilliard’ juures.
Samal ajal õppis ta ka Pariisi Sorbonne’i ülikooli muusikateaduskonna magistrantuuris. Aare-Paul pälvis III koha rahvusvahelisel Mikael Tariverdievi nimelisel organistide konkursil (2005) ning on Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2000) ja Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2006).

Ulla Krigul on üks Eesti noorema generatsiooni silmapaistvamaid ja tegusamaid organiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõpilasena ning 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri prof. Andres Uibo oreliklassi. Lisaks olid olulised paar aastat Viini Muusika ja Kujutavate kunstide ülikoolis prof. Martin Haselböcki oreliklassis.
Praegu töötab ta Tallinna Soome Püha Peetruse kirikus ning Georg Otsa nimelises muusikakoolis.
Ulla toob regulaarselt igal aastal välja paar uut soolokava. Olulisel kohal tegevuses on kammermuusika. Ta on toonud kuulajateni mitmete Eesti noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingut. Samuti meeldib talle eksperimenteerida orelirepertuaari laiendamise ning seista orelipubliku keskmise vanuse allatoomise eest, kombineerides orelit elektroonikaga.
Sageli reisib ta koos oma harmooniumiga mööda Eestit. Sama pilliga võib teda näha ka koos Riho Sibula või harmooniumitrioga (Krigul, sopran Plaas-Kala , oboel Riivo Kallasmaa) esitamas eesti poeesiat. Samuti võib teda näha esitamas oreliloomingut põimituna gongihelidega.
Ta on toonud kuulajateni mitmete Eesti noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingut.
Nii solisti kui hinnatud kammermuusikapartnerina on Krigul esinenud Eestimaa kirikutes, osalenud Tallinna Rahvusvahelisel Orelifestivalil, Tallinna rahvusvahelisel Bachi festivalil, samuti on kontserdid viinud teda Soome, Lätti, Austriasse, Rootsi, Venemaale ja Ukrainasse nii solistina, kui kammerkoosseisudes.
2019 kevadel ilmub tema esimene CD Erkki-Sven Tüüri oreliloomingust.

Kaisa Kuslapuu ja Helin Pihlap tunnevad teineteist juba pea kümme aastat. Pärimusmuusika kaudu sõbrunenud noored panevad seekord koos helisema viiulikeeled ja oreliviled. Kontsertkohtumisel kuuleb möödunud sajandil kirjutatud eesti muusikat Ester Mägi ja Edgar Arro sulest, sekka prantsuse-liibanoni helilooja Naji Hakimi kammermuusikat. Esinejad jagavad ka oma värvikamaid mälestusi õpingutelt ja kontserdilavadelt.

Juhan Uppin on mitmekülgne lõõtspillimängija, kelle muusika juured on sügaval traditsioonis ning sealt võrsuvad oksad ronivad leidlikult moodsate muusikastiilide, skandinaavia ja iiri rahvamuusika, uue loomingu ja improvisatsiooni poole. Juhan Uppin mängib meisterlikult ka maailmas ainulaadset päkarauakannelt ning on ansamblite RÜÜT ja Tuulelõõtsutajad liige. Oma uue sooloalbumiga teeb Uppin kummarduse ühele silmapaistvaimale päkarauakandlemeistrile ja -mängijale Aksel Tähnasele (1911–1997), kelle muusika on olnud Uppinile selle pilli õppimisel suurimaks inspiratsiooniallikaks. Uppin on ilmselt esimene nüüdisaegne mängija, kel on õnnestunud Tähnase kandle mängutehnikast ja tema omanäolisest stiilist päriselt aru saada, seda jäljendada ja edasi arendada.

Kristi Mühling on üks väheseid eesti kromaatilise kandle mängijaid, kes osaleb aktiivselt eri stiilides muusika esitamisel, olles paljude uudisteoste tellija ja esmaesitaja nii solisti kui kammermuusikuna. Tänu Kristi Mühlingu panusele on eesti kromaatiline kannel jõudnud akadeemilises õppes võrdväärsena teiste instrumentide sekka. Samuti on ta alates asutamisest nüüdismuusikaansambli Resonabilis liige.

Liis Viira on mitmekülgsete huvidega muusik ja kunstnik, kes tegutseb harfimängija, helilooja, improviseerija ja eksperimentaalsete animatsioonide loojana. Interpreedina on ta tegev nii soolo-, kammer- kui ka orkestrimuusika esitamisel. Heliloomingut on Liis Viira kirjutanud paljudele koosseisudele ühest instrumendist kuni sümfooniaorkestrini. Liis Viira on aktiivne improviseerija ja loonud sooloprojekti Liz Wirestring, milles ühendab harfihelisid elektroonikaga.

Elo Kalda on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala õppejõud. Ta on õpetanud kandlemängu ja folklooritundmist erinevates Eestimaa paikades nii lastele kui täiskasvanutele. Elo on osalenud mitmete Eesti pärimusmuusikaansamblites ja -projektides, näiteks Wirbel, Väike Seltsike, Armastuse ja Rõõmu Laulud. Elo on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika erialal ning õppinud Sibeliuse Akadeemias rahvamuusikaosakonna magistriõppes.
Kontserdil on kaastegevad Elo Kalda õpilased Sindi ja Pärnu muusikakoolist.

VHK keelpilliorkester on 24-liikmeline Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosnev orkester, mis loodi 1996. aastal. Orkestris musitseerivad noored vanuses 13–19 ning repertuaar koosneb pea ainult Eesti muusikast alates Cyrillus Kreegist, Heino Ellerist ja Veljo Tormisest kuni Tõnu Kõrvitsa, Margo Kõlari ja Pärt Uusbergini. VHK keelpilliorkestril on hooajas umbkaudu 40 ülesastumist üle Eesti ja vahel ka välismaal. Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate interpreetidega eri žanridest: klassikalised muusikud Riivo Kallasmaa, Theodor Sink, Johan Randvere, Marten Altrov, Linda-Anette Verte, Raiko Raalik, Peeter Margus, Johannes Sarapuu, Johan-Eerik Kõlar jt; džässmuusikud Kirke Karja, Joel ja Heikko Remmel, Peedu Kass, Hans Kurvits jt; lauljad Mari Kalkun, Liisi Koikson, Mari Jürjens, Jarek Kasar ja Jaan Pehk.
Orkestriga töötavad lisaks tunnustatud interpreedid Egert Leinsaar (ERSO), Tiina Mäe, Rain Vilu (ERSO) ja Villu Vihermäe (ERSO).

Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Kuigi TKO põhikoosseis koosneb vaid keelpillimängijatest, osalevad selle prestiižse orkestri töös sageli ka ERSO ja rahvusooper Estonia parimad puhkpillimängijad. TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel ning töötanud koos nii eesti kui ka välismaa dirigentidega. Orkestri osalusel salvestatud Arvo Pärdi autoriplaat “Adam’s Lament” pälvis 2014. aastal Grammy.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kakskümmend aastat. Aastail 2001–2007 jätkas tema tööd inglise muusik Paul Hillier ning aastail 2008–2013 oli kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss. Alates septembrist 2014 on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš.
Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust ja barokkmuusikast kuni 21. sajandi teosteni. Eriline koht on selles juba aastaid olnud eesti heliloojate loomingul (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve) ja selle tutvustamisel maailmas. Hooaja jooksul annab koor 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal.
EFK on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide ja orkestritega, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Iván Fischer, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev, Gregory Rose, Andrew Lawrence-King, Olari Elts, Roland Böer, Lars Ulrik Mortensen, Frieder Bernius, Gottfried von der Goltz, Michael Riesman, Louis Langrée, Stephen Layton, Marc Minkowski, Christoph Poppen, sir Colin Davis, Paul McCreesh, Andrés Orozco-Estrada, Anu Tali, Mirga Gražinytė-Tyla, Peter Phillips, Gustavo Dudamel jt; Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkestrid; Londoni Sümfooniaorkester, Mahleri Kammerorkester, Iisraeli Filharmoonia orkester, Berliini Ringhäälingu orkester, Concerto Copenhagen, Württemberg Chamber Orchestra, Concerto Palatino, Salzburg Camerata, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Stuttgardi Filharmoonia orkester, BBC Walesi orkester, Baseli kammerorkester, Philip Glass Ensemble, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Sarasota orkester, Los Angelese Filharmoonikud ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on vanim ja mainekaim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas välismaal. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, kes esimest korda oli samal ametikohal aastail 1963-1979, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993–2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal. Orkester on käinud arvukatel turneedel Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja aastakümneid tagasi endises Nõukogude Liidus ning osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel (Europamusicale Münchenis, Musiksommer Gstaadis, Läänemere festival Stockholmis, Il Settembre dell’Accademia Veronas jt). ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast kuni nüüdisloominguni, muuhulgas on ERSO esituses kõlanud mitmete Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Eduard Tubina teoste esiettekanded. ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim on 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. ERSO plaatide nimekiritäieneb pidevalt, viimastel aastatel on lisandunud tihe koostöö firmaga Chandos ning uusi väljaandeid on oodata ka ERP’i sarjas “Great Maestros”. Rahvusvahelisel muusikapäeval on publik oodatud osa saama killukesest 4. oktoobril kuulajaini jõudvast kontserdikavast. Erkki-Sven Tüüri loomingust ja selle interpreteerimisest räägivad helilooja ise ja dirigent Olari Elts ning kuulata saab ERSO ja Olari Eltsi ettevalmistumist reedeseks kontserdiks.

Toomas Siitan on eesti muusikateadlane ja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.
Ta lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. 2003. aastal kaitses ta Rootsis Lundi ülikoolis doktoriväitekirja teemal "Die Choralreform in den Ostseeprovinzen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts: Ein Beitrag zur Geschichte des protestantischen Kirchengesangs in Estland und Livland.
Siitan on muu hulgas üldharidus- ja muusikakoolides õpikuna kasutatava raamatu "Õhtumaade muusikalugu I" autor.
Alates 1990. aastast on ta tegutsenud dirigendina erinevate kollektiivide ees. Aastal 1994 asutas ansambli Studio Vocale. Alates 1994. aastast toimub tema juhtimisel Haapsalu Vanamuusikafestival.

Politsei- ja Piirivalveorkestrisse kuulub 34 professionaalset muusikut, kelle ülesandeks on esindada muusikaliselt Politsei- ja Piirivalveametit. Orkestrit juhendavad dirigendid Hando Põldmäe ja Siim Aimla. Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja repertuaar mitmekülgne. Nii satutakse esinema nii riiklikel üritustel kui ka muusikafestivalidel. Nad on esindanud Eestit näiteks Austraalias, Kanadas, Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Taanis ja Hollandis. Muusikapäeval esitab orkester dirigent Hando Põldmäe juhatamisel eesti muusikat.

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester (TÜSO) on 1930-ndatesse ulatuva ajalooga orkester, mis sündis oma praegusel kujul 2009. aastal ja on esimene täiskasvanute harrastuslik sümfooniaorkester Eestis.
TÜSO repertuaari kuulub nii klassikalist kui filmimuusikat ning spetsiaalselt TÜSO tarvis kirjutatud uudisloomingut. Viimastel aastatel on esinetud keskmiselt kaheksa korda aastas, pooled esinemistest on olnud orkestri enda korraldatud täispikad kontserdid.
Orkestri dirigent on Taavi Kull.

Armastatud tšellist Andreas Lend on leidnud tunnustust mitmetel konkurssidel. Näiteks hinnati teda vahemikus 2009–2011 “The International Holland Music Sessioni” suveakadeemia stipendiumiga ning 2011. aastal Marje ja Kuldar Singi nimelise preemiaga “Noor Muusik 2011″. Lisaks solistitegevusele lööb Lend aktiivselt kaasa paljudes muusikakollektiivides, näiteks ERSOs, keelpillikvartetis Prezioso, Põhjamaade Sümfooniaorkestris jm.

Maria Mutso alustas tšelloõpinguid Elleri-nimelises muusikakoolis, jätkates hiljem õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. Sellest sügisest õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema käe all. Maria on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel pälvides auhinnalisi kohti konkurssidel nagu ,,Parim noor instrumentalist’’, Eesti Noorte Keelpillimängijate Konkurss-Festival, Karl Davõdovi nimeline konkurss Lätis. Samuti on ta on osalenud mitmetel festivalidel ja kursustel nagu Astona International Šveitsis, Järvi Akadeemia, Viini Muusikaakadeemia suvekursused ning täiendanud end suurepäraste muusikute juures nagu Reinhard Latzko, David Geringas, Miklós Perényi jt.

Maailmaesietendus 30. detsembril 1938 Maheni teatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. märtsil 2019

Prokofjevi muusika ja Eduri uudne koreograafia valavad Shakespeare’i ajatu meistriteose muusikalisse ja tantsulisse vormi. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.
Balleti teekond lavale oli okkaline. Esietendus oli planeeritud Kirovi balletiteatrisse (praegune Maria teater) aastal 1935, kuid koostöö soikus juba eos, kuna helilooja otsustas oma balletile anda õnneliku lõpu. Ka siis, kui helilooja lubas naasta originaali juurde, ei võetud balletti kavva. Seepeale pakkus Prokofjev balletti Moskva Suurele Teatrile, kuid tantsijad pidasid muusikat tantsuks kõlbmatuks. Pärast teistkordset äraütlemist kirjutas helilooja sellest kaks orkestrisüiti, mis kanti ette 1936. ja 1937. aastal. Ballett jõudis lavale alles 1938. aastal ning hoopis Brnos. Venemaal jõudis „Romeo ja Julia“ lavale 1940. aasta 11. jaanuaril Kirovi teatris. Vastupidiselt negatiivsetele eelarvamustele on ballett nautinud alates esietendusest lakkamatut publikumenu.

Oo ustav apteeker,
su jook on kärme.
Suren suudeldes.

– Romeo

"Kuigi oleme Kolm Musketäri, on mõõgavõitlusest ja ratsutamisest asi kaugel. Meie ansambli eripära seisneb selles, et hoiame elus Georg Otsa, Raimond Valgret ja teisi omaaegseid muusikuid."
Kolm Musketäri pani esmakordselt mõõgad kokku 22. detsembril 2017. aastal, esinemisel peaministrile ja tema sõpradele.
Praeguseks musitseerivad Musketärid pulmades, sünnipäevadel, ballidel ja teistel sarnastel üritustel. Samuti teevad nad koostööd Eesti Kontserdiga ning tutvustavad Eesti kooliõpilastele Georg Otsa elu ja repertuaari.

Heino Tartest tuntakse kui Eesti lõõtspillimaestrot ja pillimeistrit. Tema Teppo tüüpi lõõtspillil ehk eesti lõõtsal mängitud muusika on kõlanud laulupidudel ja simmanitel, maakondade ja linnade päevadel, laatadel ja kirmaskitel. Just tänu Heino Tartese kui pillimehe, õpetaja ja pillimeistri tööle on läbi ajaloo populaarne instrument viimastel aastatel taas kiirelt tuntust kogunud ning elurõõmus lõõtspillimuusika vallutanud terve Eesti.

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikaelu repertuaariga renessansist kaasajani. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed. Koor on teinud koostööd erinevate tippdirigentidega ning esinenud kõikjal maailmas Prantsusmaast Jaapanini. 2015. aastal tunnustas Eesti Kooriühing Collegium Musicalet teistkordselt aasta koori tiitliga. Muusikapäeval juhatab koori Endrik Üksvärav.

Legendaarse tütarlastekoori Ellerhein lõi 1951. aastal Heino Kaljuste. Hiljem oli koori peadirigent pikka aega Tiia-Ester Loitme. Ellerheina kooristuudiosse kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Noorest liikmeskonnast hoolimata on tegemist kõrgetasemelise kooriga, mis on tutvustanud eesti koorimuusika tippteoseid mitmel pool maailmas ning võitnud rahvusvahelisi koorikonkursse. Ellereina tüdrukute hääled kõlavad mitmetel filmimuusika salvestustel, näiteks filmis “Nukitsamees”. Tütarlastekoor Ellerhein tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Muusikapäeval juhatab Ellerheina Ingrid Kõrvits.